Siim Veskimees

Nimi: 
Siim Veskimees

Eessõna

Idee jutukogu välja anda tuli kirjastuse Fantaasia toimetajalt Eva Lutsult (tänan!). Tõepoolest, aastatega on kogunenud päris palju jutustusteks ja lühiromaanideks kvalifitseeruvaid tekste, mis on ilmunud erinevates väljaannetes, nii võrgus kui paberil, mis üldiselt on olnud Stalkeri hääletustel ikka seal üleval otsas ja mis nii või teisiti – vähemalt mulle endale tundub – on ehk midagi (näiteks lugemist) väärt.

Loo algus

1_1

Kui Oldi hiljem sellele päevale tagasi mõtles, oli kõige eredam mälestus tohutu segadus. Hirm ja põnevus muidugi ka, selline veider segu hämmingust ja seikluslustist, kuid peamiseks jäi ikkagi kõike kogetut kirjuks ja ähmaseks muutev hajevilolek.

„Jätke kaldad meelde!” käsutas Krüger. „Kas salvestus ikka töötab? Tehke mõned pildid ka. Kas te nägite, kus suunas me triivime? See on oluline! Võib oletada, et tee tagasi läheb sama koha pealt.”

Loo algus

I

Aeg oli käes. Nad läksid.

Inimesed. Terves maailmas.

Ja siin, Eestis.

Kõikjal üle porise, niiske ja külma maa pakiti asju, tülitseti, sosistati tekkide all ning kakeldi, nii et veri väljas. Teinekordki tuli allajäänud-peksasaanud kiirabisireenide kimedal hädahüüul valgete linade vahele toibuma viia. Mõnikord ka tapeti, kuid seda harva. Väideldi, vaieldi, lauldi ja pilgati, põletati kohvreid ning keerati laste ja abikaasade uksi lukku... Kuid peamiselt ikkagi pakiti asju ja jäeti hüvasti.

Loo algus

Sügis 2061 – sõja esimene päev

Longhorn

Sõda!

Longhorn püüdis meeleheitlikult, et kurbus, lein ja viha teda enda alla ei mataks. Ta vaatas oma värisevaid käsi ja käskis neil tasa olla. Ja ma ei maganudki Jane’iga... Taevas, millised rumalad mõtted! Sat on hävitatud, nii palju inimesi hukkunud, Ordu on saanud suure tagasilöögi, sõda käib, ja mina... Ei tohi sellele mõelda...

Tal oli töö teha. Iga allatulistatud vaenlase sat tähendas nüüd elusid. Tähendas, et vaenlaste relvad seal all ei küüni omadeni orbiidil, Kuul ja Madagaskaril.

Loo algus

Kevad 2061

Longhorn

Saateks

Mina, Kuu ja Ordu

Ma kasvasin ajal, mil nii USA kui tollane Nõukogude Liit pürgisid kosmosesse; jõudumööda tegid seda mitmed teisedki. Jah, nad kõik tegid seda põhiliselt sõjalistel eesmärkidel, sest ülekaalu saavutamine kosmoses oli maailmavalitsemise võti. Muidugi võib öelda, et kosmoselennud andsid lisaks prestiižile ka teadussaavutusi ja igapäevaseski elus kasulikke leiutisi, kuid asja tuum oli ikkagi rakettides, millega aatomilaenguid ligimesteni toimetada.

Asunduste öö

Tagakaanetekst

See raamat on osaliselt mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks.

Kaugete päevade naeratus

Lõputu juuni

„Lõputu juuni” on romaan, mis ilmus kõigepealt järjejutuna „Lääne Elus”. Panin selle siia ka ilmumise järjekorras lehejuppide kaupa üles, kuid olen selle vahepeal jälle ära koristanud -- vahepeal avaldasin selle raamatuna (ka e-raamatuna) ja kirjutasin pisut ringi.

Pages

Subscribe to RSS - Siim Veskimees