Järelsõna

Raul Sulbi

Küberpungi ideoloog Bruce Sterling

Küberpunk on ulmekirjanduse alamžanr, mille ristiisaks loetakse Bruce Bethket, kelle 1983. aastal ilmunud jutus „Cyberpunk” seda sõna esma­kordselt kasutatakse. Punkliikumise ja küberneetika lingvistilisest ühendusest tekkinud termin tähistab ulmeliiki, milles on kesksel kohal infotehnoloogia ja küberneetika areng, internetilaadse üleilmse arvutivõrgu olemasolu ja virtuaal­ne reaalsus. Samuti on küberpunk-autorite meelistegevuskohaks ühis­kond, mis on üle elanud meile harjumuspärasest poliitilisest süsteemist tekki­nud ideoloogilise kaose. See žanr püüab teaduslik-tehnoloogilistele arengu­te­le vaadata mitte teadlase seisukohast, nagu suur osa varasemat ulmet, vaid just n-ö. punkari, protesti- ja mässuvaimu kandva ühiskonna tänavakihti kuulu­va inimese silmadega.

Kõige ehedemat küberpungi hõngu leiab filmikunstile mõeldes eelkõige Ridley Scotti „Blade Runnerist”, Robert Longo „Johnny Mnemonic’ust” ja vendade Wachowskite varasemaid ulmeklišeid kokkusulatavast „Matrixi” triloo­giast. Küberpunk-kirjandus keskendub pigem lähi- kui kaugtulevikule, maailma valitsevad sageli suurkorporatsioonid, kesksed teemad keerlevad tehis­intellekti, reaalsuse tõlgenduste ja erinevate arenguideoloogiate võitluse ümber. Küberpunk-kirjanikud kasutavad sageli karmi koolkonna detek­tiiv­kirjanduse, või Prantsuse film noir’ õhustikku ja laadi ning kujutavad tihti just postmodernset proosastiili tarvitades selle infotehnoloogilise virtuaal­ühis­konna põhjakihtide nihilistlikku elu. Sarnaste lähituleviku teaduse ja ühiskondlike ideoloogiate ning meie koduplaneedi kokkupõrke- ja puutekohti kasutab oma loomingus ka Bruce Sterling. „Skismaatriks +-is” on tema romaa­nidest vast kõige fantastilisem tegevuspaik ja ideoloogiad.

1980ndail angloameerika ulmes tekkinud küberpunk-liikumisega (cyber­punk) seostub inimestel enim William Gibsoni nimi, kelle loomingut Eestiski mõne köite jagu on üllitatud. Uuematest, nn. postküberpunki viljelevatest kirjameestest saab maakeeles tutvuda Neal Stephensoni ja Sergei Lukjanenko loominguga, kuid küberpungi üks kesksemaid kirjanikke, edendajaid ja defi­nee­rijaid Bruce Sterling on Eestis praktiliselt tundmatu.

Eesti keeles on Sterlingilt ilmunud vaid kahasse Gibsoniga kirjutatud jutt „Punane täht, talve orbiit” (Red Star, Winter Orbit; 1983) aastal 2002 viimase autorikogus „Põlev kroom” (Burning Chrome; 1986) ning paljud lugejad peavad just seda kogumiku parimaks looks ning Gibsoni vaat et parimaks lühipalaks, mõtlemata, palju selles tegelikult Bruce Sterlingi panust võib olla.

Tänase Ameerika ulmekirjanduse suurkuju Michael Bruce Sterling sündis 14. aprillil 1954. aastal ning tema esimene lühijutt ilmus 1976. aastal ühes Texase ulmekirjanike lugude antoloogias. Esimese romaani „Kärbumise ookean” (Involution Ocean) avaldas Sterling aasta hiljem Harlan Ellisoni toimetatud uute talentide esitlemise sarjas.

Kokku on Sterling tänaseks avaldanud kümme romaani ning üle poolesaja pikema ja lühema jutu. Tema uusim romaan „Karüatiidid” (Caryatids) peaks ilmavalgust nägema veebruaris 2009.

Kuigi Sterling on pärit Texasest Austini linnakesest, elas ta lapsena mitu aastat Indias ning sellest ajast on pärit ka ta armastus Bollywoodi filmide vastu. Selle sajandi alul elas ta koos oma teise abikaasa serblanna Jasmina Tesanoviciga mitu aastat Belgradis, kuid 2007. aastast elab kirjanik Torinos Itaalias. Sterling reisib palju ning osaleb ja esineb regulaarselt ulme, küber­pungi, infotehnoloogia ja futuroloogia alastel konverentsidel.

Koos William Gibsoni, Rudy Ruckeri, John Shirley, Lewis Shineri ja Pat Cadiganiga peetakse teda küberpungi kui kirjandusliku liikumise algatajaks ning selles seltskonnas tunnustatakse just teda kui suurimat ideoloogi. Lausa nii, et ta sai hüüdnime „Esimees Bruce”.

Kirjanduslikult loetakse Sterlingi suurimateks mõjutajateks Alfred Besterit, J. G. Ballardit, Samuel R. Delany’t ja Chad Oliveri – kõik need on autorid, kellest nii Uue laine ulmekirjanikud kui ka küberpunkautorid suurt lugu peavad.

Kuigi Sterling on viimase 30 aasta jooksul olnud ulmeringkondades igati keskne kuju, pole auhindu tema loomingule ometi just palju jagunud. Tema nime kohtame erinevate auhindade nominatsiooninimekirjades küll alatasa, kuid võidutrofeesid tal eriti palju ette näidata pole. Sterling on võitnud kolm ajakirja „SF Chronicle” lugejaküsitluse auhinda ja samapalju „Locuse” lugejaauhinda.

Romaan „Saared võrgus” (Islands in the Net; 1988) võitis järgmisel aastal John W. Campbelli mälestusauhinna ning romaan „Takistus” (Distraction; 1998) 2000. aastal Arthur C. Clarke’i auhinna. Kaks tema jutustust, „Jalg­rat­ta­parandaja” (Bicycle Repairman; 1996) ja „Taklamakan” (1998), võitsid fännide Hugo auhinna.

Sterlingi esikromaan „Kärbumise ookean” on lahendatud ühe ulme­kir­jan­du­se klassikalise võtte läbi – kirjandusklassikast tuttav skeem on viidud kosmi­lisse keskkonda, sedapuhku on siis tegu Herman Melville’i „Moby Dicki” (1851) ulmelise töötlusega.

Kirjaniku teise romaani „Tehislaps” (The Artificial Kid; 1980) tegevus toimub Reverie-nimelisel planeedil, mida iseloomustavad teravad klassi­vahed. Romaani, milles leidub korallmandreid ja lendavaid saari, peategelane on bioloogiliselt modifitseeritud nooruk, kes elatub oma tänavakakluste videosalvestise müümisest kõrgklassi inimestele ning kellest seeläbi saab tõeline superstaar.

Romaanil „Skismaatriks” (1985), millele eelnesid samas maailmas toimuva tegevusega viis juttu aastaist 1982–1984, ei ole põhjust pikemalt peatuda, kõik need tekstid on käesolevaga Eesti lugeja hinnata. Mainima peaks ehk, et just need jutud tõid Sterlingile esimese suurema tuntuse ning seda teost loetakse siiani ta võimalikuks peateoseks.

„Saared võrgus” jutustab 21. sajandi alguse tüüpilisest küber­punk­maa­ilmast, kus peategelane seikleb omamoodi ennustatud virtuaalvõrgus, aga ka äärmi­selt mahajäänud Aafrikas ja mujal kolmandas maailmas. 2023. aastal on kirjaniku visiooni järgi maailmas domineerivad jõud endiselt USA ja Nõu­ko­gu­de Liit.

Romaan „Diferentsimasin” (The Difference Engine; 1990) on kirjutatud kahasse teise küberpungi suurkuju William Gibsoniga, kuid ei ole otseselt üldse küberpunk. Romaan kuulub küberpungist ja alternatiivajalugudest välja kasvanud aurupungi (steampunk) alamžanrisse, mis reeglina kujutab vikto­riaan­likku 19. sajandit, milles tööstusrevolutsioon on arenenud hoopis kiire­mini ja teistes suundades kui meie maailmas.

Ka Gibsoni ja Sterlingi 19. sajandi keskpaiga maailm on klassikalise alter­na­tiivajaloo kombel üsna pahupidi pööratud, puudutagu see siis killustunud Ameerikat või teistsuguse ajalooga Saksamaad ja Jaapanit. Selle maailma oma­pära on aurujõul töötava arvutustehnika reaalsesse kasutusse minek ja Char­les Babbage’i pealkirjas mainitud diferentsimasin. Aurujõul töötava arvutusehnika areng on seda maailma aga meie omast tundmatuseni muut­nud.

Romaanis „Halb ilm” (Heavy Weather; 1994) kujutab Sterling taas 21. sajandi maailma, kus tänu kasvuhoonegaaside piiramatule kasvule on loodus muutunud ettearvamatuks ning ohtlikud loodusnähtused nagu tornaadod on muutunud meile teada olevast kordi võimsamateks. Romaani peategelased ongi kõrgtehnoloogiaga varustatud tornaadokütid.

„Püha tuli” (Holy Fire; 1996) kujutab taaskord 21. sajandi lõpu maailma ning tegeleb tehnoloogiliselt arendatud pikaealisuse probleemidega ning seda peetakse üheks 1990ndate kirjanduslikult tugevamaks küberpunkromaaniks.

„Takistus” räägib loo 21. sajandi keskpaiga USAst, mida on infoühiskonna kokkuvarisemise tagajärjel tabanud kaos, kus kõik võitlevad enda elu ja hea­olu eest.

„Zeitgeist” (2000) jutustab Lähis-Idas tuuritavast tüdrukutebändist maa­il­mas, kus mõningad postmodernismi ja dekonstruktsionismi teooriad reaal­suse kohta on praktikas ellu rakendunud.

„Haripunktinurk” (The Zenith Angle; 2004) on tehnothriller küber­tur­va­li­su­se eksperdist, kes pärast 11. septembrit asub USA valitsuse heaks võitlusse terroristidega.

Kirjaniku jutulooming on koondatud kolme kogumikku: „Kristallekspress” (Crystal Express; 1989), „Globaalne pea” (Globalhead; 1992) ja „Hea vanamoodne tulevik” (A Good Old-Fashioned Future; 1999).

Kummalisel kombel loetakse Sterlingi panuses ulmekirjandusse tema enda lühi­proosast ja romaanidest ehk olulisemakski ta rolli küberpungi defi­nee­ri­mi­sel ja uue ulmežanri alamliigi tekitamisel.

Kui küsida, millist Sterlingi raamatut pidada tema magnum opus’eks, nime­ta­takse kõige sagedamini (ja isegi sagedamini kui „Skismaatriks +-i”) hoopis ta koostatud esimest küberpunkulme antoloogiat „Peeglivarjud” (Mirror­sha­des: The Cyberpunk Anthology; 1986), mis küberpungi selle algfaasis suu­res­ti defineeriski.

Ning see antoloogia on tõesti oluline. Kasvõi eessõna pärast, milles Sterling tegelebki küberpungi defineerimise, selle juurte markeerimisega ning alam­žan­ri eristamisega samuti 1980ndate alul tekkinud nn. humanistide liiku­mi­sest ulmes (James Patrick Kelly, Kim Stanley Robinson jt).

Sageli nimetatakse seda valikkogu kõige mõjukamate ulmeantoloogiate reas üldse kõrvuti selliste meistriteostega nagu Harlan Ellisoni „Ohtlikud näge­mused” (Dangerous Visions; 1967), Isaac Asimovi „Enne Kuldajastut” (Before the Golden Age; 1972), Raymond J. Healy ja J. Francis McComasi „Seiklused ajas ja ruumis” (Adventures in Time and Space; 1946), Kirby McCauley „Tumedad jõud” (Dark Forces; 1980) ja David G. Hartwelli „Imeli­suse tõus. Tõsiteadusliku fantastika areng” (The Ascent of Wonder: The Evolution of Hard SF; 1994).

Samuti on just selles kogus esindatud kõik need autorid, keda võikski lugeda küberpunkulme esimeseks suureks sõpruskonnaks: Gibson, Sterling, Cadi­gan, Shiner, Shirley, Rucker, Tom Maddox, Mark Laidlaw, Paul di Filippo jt.

Bruce Sterling ei ole olnud väga viljakas ulmekirjanik, suuresti ilmselt ka seepärast, et lisaks futuroloogiale, ühiskonna ja infotehnoloogia arengule on ulme vaid üks tema suurtest kirgedest. Kuid kindlasti ei ole ta meile, ulme­sõp­radele, veel lõplikku oma sõna öelnud.

Ning samuti saavad käesoleva raamatu teieni toojad loota, et see esimene põhja­likum maakeelne tutvus selle väga sotsiaalselt teravapilgulise, kuid samas hämmastavalt sensawunda’liku ja fantaasiarikka kirjanikuga tekitab huvi sügavamaks tutvuseks tema loominguga.