Järgmiseks

„Next” on hoiatusromaan, kuid – see on suhteliselt pretsedenditu – kuna autor pakub teose lõpus välja väga selge tegevuskava, võib seda teatud mõttes ka lahendusromaaniks lugeda. Raamatut läbib terav ühiskonnakriitika, põhilise sauna saab USA seadusandlus, mis võimaldab geenide patenteerimist ja inimkudede kaubastamist. Üsna puust ja punaselt tehakse selgeks, et tegelikult satub see vastuollu USA konstitutsiooni 13. paragrafi parandusega, mis keelustab orjapidamise. Raamatus tatsavad ringi kõnelev papagoi Gerard, inimgeenidega šimpans Dave ja Sumatra džunglist leitud hollandi ja prantsuse keeles sõimav orangutang.

Sellest raamatust on raske mõne sõnaga ülevaadet anda. Tegemist on kaleidoskoopromaaniga, mis autori enda sõnul pidi meenutama DNA ahelat – koletu kuhi lühikesi koodijuppe, mis üksteist veidratel ja halvasti ennustatavatel asjaoludel mõjutavad. On umbes kuus-seitse erinevat tegevusliini, mis alles lõpus mitte just kõige loogilisemal moel kokku põimitakse. Raamat lõppeb hästi, aga see on osa autori sõnumist.

Raamatu tõlkis Madis Vodja.
Kaanepildi autor on Meelis Krošetskin.