Draakon

Vlad Taltose seiklused

IV raamat

 

Kui kõik on harmoonilises kooskõlas, võib
armee vastu seista loomulikele rünnakutele, ja
ka neile, mis paistavad olema üleloomulikud.
Sun Tzu, „Sõjakunst”
 

Tagakaanetekst:

„Draakon“ järgneb ajaliselt romaanile „Taltos“ – Vlad on koos dragaeralaste Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma hämmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle tööd ja raha ja seetõttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks hämmastuseks leiab ta end äkki sõjaväljalt, viimasest paigast, kus üks endast lugupidav palgamõrvar olla tahaks.  Vladil jääb üle loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele – Loioshile.

Tahtsin minema teleporteeruda, või vähemalt joosta, kuid ma ei suutnud, sest, noh, ma lihtsalt ei suutnud. Meie ees oli Vaenlane, kes lähenes iga sammuga, ja paistis, nagu nad kavatseksid seekord meist üle marssida. Neid oli nii palju ja ma suutsin mõelda vaid: „Kui nad seda neetud mäge nii väga tahavad, las nad siis saavad selle.“ Siis, nagu asi poleks juba küllalt halb, kuulsin sõjatrummi põristamas signaali „Aeg elada“, mis tähendas, et pidime rünnakurivisse võtma. Arvan, et kapten oli otsustanud, et me pole kaitsmiseks küllalt tugevad, või ta igatses kuulsusesäras lahingusse ratsutada.

 

Suur pilt: