Isaac Asimov

Nimi: 
Isaac Asimov

Asumi sõbrad

Foundation’s Friends
Copyright © 1989 by Martin H. Greenberg

(Selle raamatu Copyrights on kolm lehekülge, nii et see on ära toodud eraldi allpool.)

Kivike taevas

Pebble in the Sky, 1950

See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale.

Tähed kui tolmukübemed

The Stars, Like Dust, 1951, The Galactic Empire (Galaktikaimpeeriumi) sari.

Eks ole see Isaac Asimovi roboti- ja Asumi-raamatute ühte maailmasüsteemi (kronoloogiasse) toppimine hilisem ja üsna kunstlik leiutis, kirjutamise ajal autor end sellega ei vaevanud. Olgu sellega, kuidas on, igatahes „kanooniline” järjekord on selline:

Robotilood (The Robot series):

4. Teine järeltulija

10

Pärast seda ahistavat jutuajamist Mandamusega oli Gladia kõigest hingest, hambad ristis lõdvestuda püüdnud. Ta oli tumendanud oma magamistoa kõik aknad ja sättinud kliimaseadme nõrgale soojale tuulekesele kerge lehekahina ja üksikute tasaste linnutrilleritega. Seejärel oli ta proovinud kauget lainemüha koos eksimatult tajutava nõrga merelõhnaga.

3. Kriis

7

Oma robotliku viisakusega saatsid Daneel ja Giskard Mandamuse ja tema robotid valduse piirini. Seejärel, kuna nad niikuinii olid väljas, tegid nad ka ringkäigu, kontrollimaks, et kõik vähemad robotid on oma kohtadel. Nad täheldasid, et ilm on pilvine ja külmem, kui tavaliselt sel aastaajal.

„Doktor Mandamus tunnistas selgelt, et Asundused on nüüd tugevamad kui Välisilmad,” ütles Daneel. „Seda ma poleks temast oodanud.”

2. Esivanem?

5

Mälestused!

Alati olemas, kuid tavaliselt muidugi peidus. Ja siis, mõnikord, just õige surve peale tulevad need välja – teravad, värvilised, eredad, liikuvad ja elus.

Ta oli jälle noor, noorem kui mees tema ees; piisavalt noor, et tunda armastust ja piina – tema poolelu Solarial, millele pani punkti tolle inimese julm ots, kellest ta esimesena oli mõelnud kui „abikaasast”. (Ei, ikka veel ei suutnud ta välja öelda tema nime, isegi mitte mõttes.)

1. Järeltulija

1

Gladia katsus muruplatsil diivanit, et ega see pole niiskeks läinud, ja istus siis. Kerge surve juhtnuppudele seadis selle nii, et ta sai olla poollamaskil, ja teine vajutus aktiveeris diamagneetilise välja, mis pani teda alati täielikult lõõgastuma. Ja miks ka mitte? Hõljus ta nüüd ju tegelikult sentimeetri kõrgusel kanga kohal.

Oli soe ja mõnus öö, üks parimaid, mis planeedil Aurora ette tuli – täis sulneid lõhnu kirka tähistaeva all.

Kosmosehoovused

„The Currents of Space”, 1952

Kaanepilt: Siiri Kumari
Tõlkinud: Ats Miller & Ronald Lämm

Raamatu algus

Pühendatud inimkonnale
Ja lootusele, et sõda narruse vastu saab viimaks siiski võidetud

 

Märkus: See lugu algab 6. peatükiga. See pole eksitus. Mul on selleks oma delikaatne põhjus. Nii et lihtsalt lugege ja, loodetavasti, nautige.

1. osa

Lolluse vastu…

Jumalad ise

Raamatu on tõlkinud Juhan Habicht.
Pildi joonistas Meelis Krošetskin.

Tagakaanetekst

Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud...

See paljukorratud, Friedrich Schilleri värsside kaudu kuulsaks saanud tsitaat ühendab raamatu kolme üsnagi eripalgelist osa, kus nimetatud probleemiga on hädas mitte ainult meie universumi asukad.

Pages

Subscribe to RSS - Isaac Asimov