Proloog

Formaalselt on see kah Zätereiti lugu, kuigi tolle 400-aastase Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku koloneli nimi lipsab järgnevas loos läbi ainult mõned korrad.

Need, kes on juhtunud lugema mu varasemaid üleskirjutusi, teavad, et need on suuresti mugandatud – kõik ühikud on teisendatud maisteks ja kõik nimed sellisteks, mida inimene suudab välja öelda. Veelgi olulisem – olen ju ikkagi ainult maalane, tegelikult majapidaja, kuigi mind nimetatakse uhkelt Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku residendiks. Olen küll üsna palju lugenud ja multimeedia vahendusel uurinud Linnuteed, kuid pole kunagi Maalt välja saanud. Seega olen paratamatult taandanud mulle räägitu maiselt mõistetavaks. Võib-olla liigselt lihtsustanud, võib-olla milleski lootusetult mööda pannud...

Arvan, et tasub selgelt välja tuua – järgnevalt on juttu asjadest, mille saladuseshoidmise nimel Maa valitsused kõhklematult tapavad. Minu ülemus on Zätereit ja kuigi ausus sunnib mind möönma, et mu varasemaid kirjutisi lugedes haaras ta nii mõnigi kord kahe käega peast – et kui äraarvamata kummaliselt ma mõnest asjast aru olen saanud –, on ta ka korduvalt selgelt öelnud, et kuni kirjutan enda parima teadmise kohaselt tõtt, on mu tegevus hinnatud ja soositud.

Suurem osa järgnevast loost on pärit Rauli käest. Siin loos kannab ta nime Raul Barefield, ent see on küll puhas väljamõeldis, sest nime, mille all ta Maal tegutseb, läheb tal veel vaja. Vabandust. Sama pieteediga olen kohelnud kõiki elusolevaid maalasi – see tähendab, et olen muutnud ka need nimed-seosed, mille kaudu oleks lihtne nendeni jõuda. Rauli loo olen, muide, varem kirja pannud, kes on lugenud, on lugenud; see pole otseselt oluline ja käesoleva loo kontekstis vajalikud vihjed on loomulikult olemas.

Ja, vaadake, kuigi, nagu öeldud, olen põhimõtteliselt majapidaja, vastutan ka kohaliku residentsi julgeoleku eest. Kasvõi selle eest, et see märkamatuks jääb, ja seega on mul tegelikult kohustus koos Föderatsiooni Julgeoleku kohaliku tehisintellektiga hoida silma peal erinevate Maa eriteenistuste tegemistel – te ei suuda ettegi kujutada, millele kõigele ma ligi pääsen!

Kummatigi tunnistan ausalt sedagi, et loo terviklikkuse huvides olen mõnigi kord lihtsalt fantaasial lennata laskunud, lähtudes vaid sellest, kuidas kõik tõenäoliselt oli. Teadlikku jama ma teile lugemiseks kokku ei soperda, niisamuti kui luban end mõne inimese mõtetesse pilku heita, on ta seda alati mingis olukorras mulle või kellelegi teisele rääkinud.

Kuna püüan olla nii objektiivne kui suudan, ei ole selles loos kindlasti läbinisti häid ega halbu tegelasi; ja neist tegelastest paljud ei ole inimesed ja paljud on seda vaid väga suurte mööndustega.

Peamiselt on see lugu ühest veidrast, omapärase saatusega tegelasest, kelle kohta saab täna täie kindlusega öelda vaid seda, et ta mõjutas mõõdetavalt Maa tulevikku. Ma ei tea, mis sellest kõigest välja tuleb, aga huvitavamaks tegi ta elu kindlasti.

Juttu tuleb aga ka nii mõnestki probleemist, kontseptsioonist ja aspektist, millest minu arvates oleks maalastel ammu aeg mõtlema ja arutlema hakata. Üks neist on inimese koht universumis ja pole eriti lohutav, et niipalju kui mina aru saan, ei mõtle inimesed ka mujal sellele üldse nii palju kui peaks. Ei Inimkonna Föderatsioonis ega Rahutoojate Impeeriumis ega mistahes muus inimühenduses, lõpetades Leiessa Liiduga, ei taheta tunnistada, kui palju on universumis olendeid, kes enamiku objektiivsete kriteeriumite järgi on meist kõrgemalt arenenud, ja kui palju ikkagi määravad meie saatust tegelased, kes üheski mõttes inimesed ei ole. Kuid teisalt – võib-olla vaid see mõistmine hoiab näiteks koos Inimkonna Föderatsiooni...