Me kasvasime Maal

Kaanepilt © Siiri Kumari 2019
Toimetanud Eva Luts

Tagakaanetekst:

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13, 15) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Jah, nende peres on täiskasvanutel sellised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

Lugu viib läbi mitmete maailmade ja seikluste ja selle käigus saab nii neile endile kui lugejale selgemaks, kes nad sellised on, mis nende vanemate ja sugulastega omal ajal juhtus ja millega neil tulevikus tuleb silmitsi seista.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpul on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutusest, mis käib kaasas millekski eriliseks olemisega.

*

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas seda lugu kirjutama oma tütrele, kui see oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb; et sellest saab päris hea romaani, mida paljud naudinguga loeksid. Raamatus ei ole meelega peidetud autori stiili või tehtud muud hookus-pookust – eesmärk ei ole kunagi olnud vettpidav müstifikatsioon autori isikuga. Autori soov on kõigest ja ainult, et seda romaani loetaks puhtalt lehelt – et lugejat ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.